FC Peipsi United Juniori 2017. aasta meeskond osales 24.–26. aprillil Lätis Ventspilsis toimunud rahvusvahelisel Steel Cup turniiril. Tegemist oli väga tugeva tasemega võistlusega, mis ühtlasi pakkus võimalust kvalifitseeruda Euroopa klubide meistrivõistlustele Poolas Zakopanes.
Teekonda alustati reede varahommikul, et jõuda õigeaegselt kohale ja alustada kolmepäevast turniirimaratoni. Kõigepealt peeti alagrupis kuus mängu, mille tulemuste põhjal jaotati võistkonnad tugevusgruppidesse. Vaatamata ligi seitsmetunnisele bussisõidule alustasid meie poisid turniiri väga energiliselt – esimeses kohtumises alistati tasavägises mängus Riia jalgpalliakadeemia 1:0.
Alagrupis saavutati kolm võitu ja kolm kaotust, mis tagas koha Silver-taseme ehk teise tugevusgrupi võistluses. Kokku osales turniiril 21 tugevat meeskonda, kes jagunesid kuld-, hõbe-, pronks- ja rauatasemesse. Hea esitus alagrupis näitas, et FC Peipsi United Junior suudab konkureerida turniiri tugevamas pooles. Märkimist väärib ka see, et turniiri üldvõitjaks tulnud FK Valoriga mängiti alagrupis täiesti võrdselt.
Silver-taseme mängud kujunesid väga tasavägiseks – ühtegi lihtsat vastast ei olnud. Meie poisid võitlesid iga palli nimel ning ei andnud vastastele hetkekski hingamisruumi. Tulemuseks oli üks viik Ventspilsi esindusmeeskonna vastu, ülejäänud kohtumistes tuli vastu võtta napid kaotused.
Turniir oli suurepäraselt korraldatud – osalejatele pakuti head majutust ja maitsvat toitlustust. Lisaks toimus eraldi väravavahtide võistlus, kus meie Rokko jõudis tubli esitusega veerandfinaali. Mängijate vahel loositi ka erinevaid auhindu, kuid seekord meie võistkonnal loosiga ei vedanud.
Turniiril osalesid: Torm-Johann Pirk, Remo Vasenko, Simon Padar, Henri Maasing, Daniil Jakovlev, Romin Kalm, Kristofer Valdmets, Artjom Nadiein, Richard Tamme ja Rokko Mõts, abiks oli ka Riho Sibul Jõgeva SK Noorus-96st.
FC Peipsi United Junior tänab Romini isa, Peipsiääre Vallavalitsust ja Kuvakest transpordi korraldamise eest ning Motohobit ja CF MOTOt uute mänguvormide eest.
Peaaegu 1000 kilomeetrit bussisõitu, kolm pikka võistluspäeva, kümme rasket kohtumist, emotsioonid, rõõm ja pettumus – kõik see kasvatas meeskonda veelgi ühtsemaks. Kuigi pääset Zakopanesse seekord ei tulnud, võib kogu võistkond olla uhke oma esituse, treenerite töö ja suure südamega mängijate üle.
